Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on EL-s kõige sagedamini esinev kutsehaigus.
Soovimatu heli mõjutab nii inimese füsioloogilist kui ka psühholoogilist tervist. Wikipedia andmeil võib mürareostus võib häirida und, põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressi ja muutusi sotsiaalses käitumises. Seega kahjustab liigne müra tõsiselt inimeste tervist ja häirib inimeste igapäevategevusi koolis, tööl, kodus ja vabal ajal.
Euroopa regioonis kahjustab ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada.
Krooniline kokkupuude müraga võib põhjustada mürast tingitud kuulmislangust. Näiteks on tõendatud, et vanematel meestel, kes on kokku puutunud märkimisväärse töömüraga, on oluliselt kehvem kuulmistundlikkus võrreldes nende eakaaslastega.
Kõrge müratase aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele ning kokkupuutel mõõdukalt kõrge müraga kaheksatunnise perioodi jooksul suurendab stressi ning põhjustab tõusu vererõhus 5 kuni 10 punkti võrra.
Mürale reageerides eritab meie organism stressihormoone, kiirendab pulssi ja põhjustab vererõhu tõusu. Krooniline mürastress võib põhjustada südamelihaskoe pikaajalist hapnikupuudust, valu rinnas ja isegi infarkti.
Dotsent Eda Merisalu sõnul võib ootamatu tugev heli südame päriliku pika QT sündroomiga inimesel põhjustada rütmihäireid, vatsakeste fibrillatsiooni ja äkksurma.
Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu. Müra tekitab inimestes ka ärritust ja pahameelt.
Müra võib rikkuda hääleaparaati
Et ennast mürarikkas keskkonnas kuuldavaks teha, kipume tihti häält tõstma. Kui aga räägime pidevalt tavalisest valjemini, riskime sellega, et meie häälepaelad satuvad ülekoormuse alla ning nendesse tekivad sidekoelised sõlmekesed, mis ei lase häälepaeltel sulguda. Halvimal juhul võib selline olukord hääle pöördumatult kähisema panna.
Sellised häälehäired ohustavad eriti õpetajaid, treenereid, sõjaväelasi, baari- ja klubitöötajaid jne. Sosistamine pole lahendus, sest see koormab häälepaelu veelgi rohkem. Lahendus on anda häälele puhkust vaikses ümbruses.
Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitatav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB(A), isikukaitsevahendeid kasutades isegi kõrgem. Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitatav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral muutub ootamatu juurde tulnud müra liiga ärritavaks.
Müra mõju erinevatel tasemetel:
- Optimaalne müra 10–20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses.
- Kontoris on vastuvõetav müra 50–55 dBA, mis ei sega tööd.
- Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod).
- 70 dBA segab telefoniga kõnelemist.
- 80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.
Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka või on sellega harjunud. Müra mõju inimesele oleneb nii müra tugevusest, kestvusest kui ka koostisest.
- Müra tugevus – Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB), kusjuures tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra). On tõestatud, et tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus.
Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta.
- Müra koostis – Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab neid kergesti ärrituvaks ja rahutuks. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne.) võnguvad sagedustega 3 – 12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Hiljutised väga kõrge sagedusega ultraheli (mida me teadlikult ei kuule) uuringud näitavad, et tänapäeva on inimkond on palju rohkem ultrahelide mõjusfääris kui varasemalt ning paljud seostavad oma iiveldust, peavalusid ja uimasust just liigse ultraheliga. Teadlased leiavad, et seda seost peaks tõepoolest rohkem uurima. Mõnikord kuulevad inimesed ka seletamatut müra ning on selge, et ka see põhjustab inimestes ärevust ja ebamugavust.
- Müra kestvus – Peale müra intensiivsuse tuleb jälgida ka seda, kui kaua me selle mõju all viibime, selgitab Tartu Ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu. Kolme detsibelli “seadus” lubab 85 dB mõjusfääris ilma kõrvaklappideta olla 8 tundi, 88 dB müras 4 tundi, 91 dB müras 2 tundi jne. Nii et 100 dB müratugevusega rokk-kontserdil tohiks viibida vaid 15 minutit, muidu võivad kõrvad pärast vilistama hakata. intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekib krooniline nürikuulmus ja tugev heli tekitab äge kõrvakahjustus. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemisega kaasneb sageli kõrvakohin (tinnitus).
Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida:
- 85 dB – 8 tundi
- 88 dB – 4 tundi
- 91 dB – 2 tundi
- 94 dB – 1 tund
- 97 dB – 30 minutit
- 100 dB – 15 minutit
- 103 dB – 7 minutit
- 106 dB- 3 minutit
- 109 dB – 1,5 minutit
Loe rohkem müra kahjulikkuse kohta töökohal
Kui soovid teada, kuidas oma töökohal mürataset vähendada, siis võta meiega ühendust.
Loe lisaks müra mõjust inimese tervisele.
Kui soovid vähendada mürataset ka oma töökohal, siis võta meiega ühendust.
