fbpx

Kas oled mõelnud, milline on looduse hääl detsibellides? Loodus võib olla vahel üllatavalt mürarikas.

ra kui fenomeni võib võrrelda radioaktiivsusega, kirjutab Urve Vilk Bioneer.ee-s. Nii radioaktiivsuse kui müra puhul on olemas teatav looduslik foon. Müra puhul on looduslik foon kõige väiksem rabades. Märksa helirikkamad on avamaastikud, kus müra tekitab tuul. Metsades on heli allikaks puude kohin ning linnulaul. Kõige mürarikkam looduslik foon on mererandades, kus lainete murdumine võib helitugevuselt ületada inimese hääleulatuse.

Paikselt elav inimene harjub loodusliku müratasemega. On tehtud katseid, kus inimene on paigutatud absoluutse helikindlusega ruumi, kuid katsealune on peatselt avaldanud soovi katse lõpetada, kuna tunneb end ebamugavalt.

Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB). Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Mitte kogu müra pole inimese poolt tekitatud. Näiteks naerukajakas võib karjuda 100dB tugevusega. Piksemürin võib ajutiselt ulatuda isegi 130dB-ni ja enamgi. Kõige kõvema häälega loom on sinivaal – 188dB, mis on kuuldav 850km kaugusele. Kõige tugevamaks müraks loetakse Krakatau vulkaani purset.  

  • Lehtede sahin vaikse ilmaga – 0…10 dB
  • Kella tiksumine – 20 dB
  • Sosin – 20..30 dB (kuuldav 1 meetri kaugusel)
  • Vihm – 50dB 
  • Tavaline kõne – 60-65 dB
  • Elektripardel – 60dB 
  • Keskmise tihedusega liiklus – 70 dB
  • Koera haukumine – 70-90dB 
  • Uksekell, telefonihelin- 80dB  
  • Rongi liikumine – 80 dB
  • Veoauto – 85dB 
  • Karjumine – 90dB 
  • Muruniiduk – 96dB
  • Mootorratas – 95-110dB
  • Mootorsaag – 100…120 dB
  • Püssilask õhku – 110dB 
  • Müristamine – 100…120 dB
  • Rockkontsert – 120-130 dB
  • Lennukimootor, raketi startimine – 140…190 dB

Pildiotsingu leaves in the wind tulemus

Tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra).

Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Samas on tõestatud, et tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Loe müra mõjust inimese tervisele siit

Kui vajad abi oma kodu või töökoha mürataseme vähendamisel, siis jäta meile oma kontaktid ja võtame Sinuga ühendust!