Kas Sinu töökoht on liiga mürarikas?

15. juuli 2019

Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on EL-s kõige sagedamini esinev kutsehaigus.

Soovimatu heli mõjutab nii inimese füsioloogilist kui ka psühholoogilist tervist. Wikipedia andmeil võib mürareostus võib häirida und, põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressi ja muutusi sotsiaalses käitumises. Seega kahjustab liigne müra tõsiselt inimeste tervist ja häirib inimeste igapäevategevusi koolis, tööl, kodus ja vabal ajal.

Euroopa regioonis kahjustab ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada.

Krooniline kokkupuude müraga võib põhjustada mürast tingitud kuulmislangust. Näiteks on tõendatud, et vanematel meestel, kes on kokku puutunud märkimisväärse töömüraga, on oluliselt kehvem kuulmistundlikkus võrreldes nende eakaaslastega.

Kõrge müratase aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele ning kokkupuutel mõõdukalt kõrge müraga kaheksatunnise perioodi jooksul suurendab stressi ning põhjustab tõusu vererõhus 5 kuni 10 punkti võrra.

Mürale reageerides eritab meie organism stressihormoone, kiirendab pulssi ja põhjustab vererõhu tõusu. Krooniline mürastress võib põhjustada südamelihaskoe pikaajalist hapnikupuudust, valu rinnas ja isegi infarkti.

Dotsent Eda Merisalu sõnul võib ootamatu tugev heli südame päriliku pika QT sündroomiga inimesel põhjustada rütmihäireid, vatsakeste fibrillatsiooni ja äkksurma. 

Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu. Müra tekitab inimestes ka ärritust ja pahameelt. 

Müra võib rikkuda hääleaparaati

Et ennast mürarikkas keskkonnas kuuldavaks teha, kipume tihti häält tõstma. Kui aga räägime pidevalt tavalisest valjemini, riskime sellega, et meie hääle­paelad satuvad ülekoormuse alla ning nendesse tekivad sidekoelised sõlmekesed, mis ei lase häälepaeltel sulguda. Halvimal juhul võib selline olukord hääle pöördumatult kähisema panna.

Sellised häälehäired ohustavad eriti õpetajaid, treenereid, sõjaväelasi, baari- ja klubitöötajaid jne. Sosistamine pole lahendus, sest see koormab häälepaelu veelgi rohkem. Lahendus on anda häälele puhkust vaikses ümbruses.

Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitatav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB(A), isikukaitsevahendeid kasutades isegi kõrgem. Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitatav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral muutub ootamatu juurde tulnud müra liiga ärritavaks.

Müra mõju erinevatel tasemetel:

• Optimaalne müra 10–20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses.
• Kontoris on vastuvõetav müra 50–55 dBA, mis ei sega tööd.
• Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod).
• 70 dBA segab telefoniga kõnelemist.
• 80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.

Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka või on sellega harjunud. Müra mõju inimesele oleneb nii müra tugevusest, kestvusest kui ka koostisest. 

• Müra tugevus – Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB), kusjuures tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra). On tõestatud, et tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus.

Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta.

• Müra koostis – Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab neid kergesti ärrituvaks ja rahutuks. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne.) võnguvad sagedustega 3 – 12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Hiljutised väga kõrge sagedusega ultraheli (mida me teadlikult ei kuule) uuringud näitavad, et tänapäeva on inimkond on palju rohkem ultrahelide mõjusfääris kui varasemalt ning paljud seostavad oma iiveldust, peavalusid ja uimasust just liigse ultraheliga. Teadlased leiavad, et seda seost peaks tõepoolest rohkem uurima. Mõnikord kuulevad inimesed ka seletamatut müra ning on selge, et ka see põhjustab inimestes ärevust ja ebamugavust. 
• Müra kestvus – Peale müra intensiivsuse tuleb jälgida ka seda, kui kaua me selle mõju all viibime, selgitab Tartu Ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu. Kolme detsibelli “seadus” lubab 85 dB mõjusfääris ilma kõrvaklappideta olla 8 tundi, 88 dB müras 4 tundi, 91 dB müras 2 tundi jne. Nii et 100 dB müratugevusega rokk-kontserdil tohiks viibida vaid 15 minutit, muidu võivad kõrvad pärast vilistama hakata. intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekib krooniline nürikuulmus ja tugev heli tekitab äge kõrvakahjustus. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemisega kaasneb sageli kõrvakohin (tinnitus).

Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida:

• 85 dB – 8 tundi
• 88 dB – 4 tundi
• 91 dB – 2 tundi
• 94 dB – 1 tund
• 97 dB – 30 minutit
• 100 dB – 15 minutit
• 103 dB – 7 minutit
• 106 dB- 3 minutit
• 109 dB – 1,5 minutit

Loe rohkem müra kahjulikkuse kohta töökohal

Kui soovid teada, kuidas oma töökohal mürataset vähendada, siis võta meiega ühendust.

Loe lisaks müra mõjust inimese tervisele. 

Kui soovid vähendada mürataset ka oma töökohal, siis võta meiega ühendust.

Müra tekitab lastel õpiraskusi

15. juuli 2019

Mürareostus mõjutab nii inimese füüsilist tervist kui ka käitumist: alates unehäiretest, stressist, vaimstest häiretest, vererõhu tõusust kuni täieliku kuulmise kaotuseni. Mürale on eriti tundlikud lapsed, kellel see võib tekitada õpiraskusi.

Kuna müra takistab kuulmist ja keskendumist, on müra­rikkas keskkonnas kindlasti raskem uusi teadmisi omandada. See on üks põhjus, miks näiteks mõne keerulise võrrandi koostamine lärmakas klassiruumis kuidagi selgeks ei saa. USA teadlaste sõnul õpivad koolieelikud lugema seda kiiremini, mida vaiksemas ümbruses nad harjutavad.

Õppimist võib segada ka mujalt pärinev müra – aastal 2006 avaldatud uuringus võrreldi 9–10 aasta vanuseid Euroopa lapsi, kellest osa käis koolis mõne lennujaama lähedal. Tulemused tõestasid, et taustamüra avaldas mõju funktsionaalsele lugemisoskusele ehk müra sees kasvanud lapsed said loetud tekstist halvemini aru.

Holger Saare viis 2012. aastal Kohila Gümnaasiumis ja Jüri Gümnaasiumis läbi põneva uuringu müra mõjust õpilastele.  Koolides mõõdeti mürataset erinevates ruumides ning viidi läbi küsitlus õpilaste seas. Vastuste kaudu taheti teada saada, kui suur hulk õpilasi on märganud, et müra mõjutab nende tervist ning kui tõsine on mõju. 7. ja 8. küsimuses küsiti, millises koolitunnis või ruumis on õpilase meelest lärm kõige suurem. Õpilaste vastuste kaudu sooviti näha, kuivõrd on nende arvamus korrelatsioonis mõõtmistulemustega.

Esimesest küsimusest selgus, et 48-st õpilasest 25 soovivad õppida vaikse muusika saatel ning 21 õpilast täielikus vaikuses. Tüdrukud eelistasid õppida vaikuses rohkem kui poisid. Küsimustikust võib välja lugeda, et vanemad õpilased eelistavad õppida rohkem vaikuses. Töö autor arvab, et see võib olla tingitud sellest, et vanemad õpilased väärtustavad õppimist ja sellesse keskendumist rohkem. Samuti võib olla põhjuseks see, et vanemate õpilaste õppematerjal on keerulisem, mis nõuab rohkem süvenemist. Esimese kooliastme viiest poisist ei eelistanud ükski õppida vaikuses.

Teises küsimuses, kus taheti teada, kas õpilasi häirib müra kooliruumides selgus, et 33 õpilast häirib müra. 15 õpilast müra koolis ei häiri. Põhikooli õpilasi häirib müra kõige vähem, 20-st põhikooli õpilasest 9 vastasid, et müra neid ei sega.

Kolmandas küsimuses küsiti müra häirivuse taset. 36 õpilast häirib müra vähe, 12 õpilast häirib müra väga palju. Mitte keegi ei vastanud, et müra ei häiri teda üldse. Küsitluses selgus, et müra häirib kõige rohkem esimese kooliastme õpilasi. 10-st 7 vastasid, et müra häirib neid väga palju.

Neljandana ja viiendana sooviti teada, kas ja millised terviseprobleeme on müra õpilastele põhjustanud. 22 õpilast vastasid, et müra on neil põhjustanud terviseprobleeme, 26 õpilast vastasid, et ei ole. Kõige rohkem oli õpilastel müra põhjustanud peavalu (19 õpilast), 3 õpilasel on müra põhjustanud väsimust ja ühel migreeni. Kõik esimese kooliastme õpilased vastasid, et müra on neil põhjustanud terviseprobleeme.

Järgmises küsimuses sooviti teada, millises tunnis ja millises ruumis on õpilaste meelest müratase kõige suurem. Kõige lärmakamad tunnid olid kunstiõpetuse tund (19 vastanut), muusikatund (6 vastanut), kehaline kasvatus (5 vastanut) ja tööõpetus (5 vastanut). Kokku pakuti 15 erinevat tundi. Kõige lärmakamateks ruumideks pakuti sööklat (18 vastanut), garderoobi (10 vastanut) ja kooli koridore (7 vastanut). Esimese kooliastme õpilased pidasid kõige lärmakamaks ruumiks sööklat (8 õpilast 10-st); põhikooli õpilased garderoobi (7 õpilast 20-st); gümnaasiumi õpilased koridore (7 õpilast 18-st).

Viimasena küsiti vastanutelt, kas nad arvavad, et müra koolis mõjutab nende tervist. 28 õpilased vastasid jaatavalt, 17 eitavalt ning 3 väitsid, et nad ei tea. Esimese kooliastme õpilastest vastas ainult üks poiss, et ta ei usu, et müra koolis tema tervist mõjutab. Põhikooliealistest tüdrukutest arvasid vaid 2, et müra mõjutab nende tervist. 

Mõõtmistulemustest selgus, et Kohila Gümnaasiumi raamatukogu, kunstiajaloo ja matemaatikatundide keskmine müratase otseselt inimese tervist ei kahjusta, kuid võib põhjustada meeleolu langust, kuna sealne keskmine müra on üle 55 dB14. Kõige vaiksem ruum oli raamatukogu, 12. mail oli sealne müratase 35,3 dB. Raamatukogu lugemissaalis on raamatud avariiulitel, mis suurendab heli neeldumist selles ruumis. Märkimisväärne on see, et kuigi 13. mail kunstiajaloo tunnis toimus kontrolltöö, oli müratase sellel ajal sama kõrge kui tavalise tunni ajalgi. Ilma õpilasteta oli kooli kõige vaiksem ruum kunstiklass, keskmine müratase oli seal 29,4 dB, millest võib järeldada, et kunstiklassis on järelkõla kõige lühem ja ruum näiteks võrreldes matemaatikakabinetiga peaks heli halvemini peegeldama.

Küsitluse järgi pidasid keskkooli- ja gümnaasiumiõpilased ülekaalukalt kõige lärmakamaks tunniks kunstiõpetuse tundi. Mõõtmistulemuste järgi, mis näitasid sealseks keskmiseks müratasemeks 57,3 dB, ei kujuta sealne müra õpilase tervisele otsest ohtu. Söökla ning vana maja II korruse koridor ületavad soovitatavat mürataseme normi. Nii vali lärm kõrgendab vererõhku, halvendab kuulmist, väsitab, nõrgendab mälu ja tekitab muid terviseprobleeme. Kõige suurem oli müratase 11. mail esimese kooliastme õpilaste söögivahetunni ajal – 90,2 dB. Ka tühjana oli kooli kõige mürarikkam ruum söökla. Mõõtmistulemused on vastavuses küsitlusega, millest selgus, et kooli kõige mürarikkamaks ruumiks peetakse sööklat.

Kuna Jüri Gümnaasiumis oli müra vähendamiseks pandud klassiruumidesse, koridoritesse ja sööklasse müra vähendavad isolatsioonid, siis osutus kool Kohilaga võrreldes tunduvalt vaiksemaks ja keskendumist soodustavamaks õpikeskkonnaks.

Tutvu põneva uuringuga lähemalt siin. 

Kui soovid, et ka Sinu lapse koolis oleks müratase väiksem, siis võta meiega ühendust.

Mürasaaste mõjutab ka lemmikloomi

15. juuli 2019

Ajakiri Independent kirjutab, et mürareostus on saamas maailmas tõsiseks probleemiks, millel on negatiivne mõju nii meie füüsilisele ja vaimsele tervisele kui ka meie lemmikloomadele.

Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks. Wikipedia andmeil on mürareostus ehk helireostus füsioloogias ja psühholoogias soovimatu ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomade või taimede elutegevust. Näiteks nahkhiirtel takistab see orienteerumist. Rasvatihased on hakanud kasutama mürarikastes piirkondades kõrgemaid helisagedusi, et üksteise säutsumist üldse kuulda. Paljudel liikidel takistab müra innaaegadel üksteisega kohtumist – loomade häälitsused ei kostu mürast üle. 

Müra võib isegi suurendada loomade surma riski, kui mõjutab hapra tasakaaluga kiskja või saaklooma avastamist ja vältimist või kui segab loomade helide kasutamist suhtlusvahendina, eriti seoses navigeerimise ja paljunemisega.

Üheks mõjuks on ka kasutuskõlblike elukohtade vähenemine, mida võivad põhjustada lärmakad piirkonnad, mis ohustatud liikide puhul võib viia väljasuremiseni. Mürareostus on põhjustanud ka teatud vaalaliikide surmasid, kui sõjaväest tingitud helide tõttu lõppes nende eluteekond rannas madalikule kinni jäädes.

Müra paneb liigid ka kõvemini omavahel suhtlema ning seda kutsutakse nn Lombardi efektiks. Teadlased on teinud eksperimente, mis näitavad, et vaalade laulu sagedus on pikem, kui allveelaeva detektorid töötavad. Kui isendid ei suhtle piisavalt valjusti, siis nende hääl varjub inimtekkeliste helide taha. Kui aga üks liik hakkab kõvemini kõnelema, siis hakkab ta omakorda teiste liikide häält varjama ning lõpuks tekib olukord, kus kogu ökosüsteem räägib valjemini.

Linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra. See võib põhjustada olulisi geneetilisi ja evolutsioonilisi tagajärgi.

Aastavahetuse paiku on ka Eestis paljud lemmikloomad, aga sageli ka metsloomad pideva paugutamise tõttu tõsises stressis. Tekkiv müra ajab loomad paanikasse ja paneb nad ettearvamatult käituma. Gorilla kirjutab oma blogis, et samal ajal kui inimesed mõtlematult lõbu pärast rakette taevasse saadavad, tunnevad kõige suuremat hirmu kaitsetud loomad. Loomade kuulmine on mitmeid kordi paremini välja arenenud kui inimestel, seega on nad helidele ka oluliselt vastuvõtlikumad. Isegi mitme kilomeetri kaugusel vallandunud paugatus võib loomadele surmahirmu tekitada ning nad meeletult endast välja viia. Turvaliste ja rahulike tingimustega harjunud koduloomad elavad pühasid tihti vägagi raskelt üle. Koerte jaoks kõlavad raketipaugud ähvardavamalt ja ohtlikumalt kui püstolilasud. Valjud hääled ja ärevus tekitavad loomas vastupandamatu tahtmise põgeneda – nii võivad ka kõige lojaalsemad valvekoerad või kodukassid hirmunult kodust pageda.

Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp  kirjutab Maalehes et kuigi ilutulestikul on ilmselt negatiivne mõju lindude ja teiste metsloomade heaolule, ei ole seda peaaegu üldse uuritud. Ülevaateuuring helireostuse mõju kohta lindudele järeldas, et juba 40 detsibelline mürareostus mõjutab lindude arvukust piirkonnas, nende käitumist, valvsust, toiduotsimist, ellujäämust ning koosluste struktuuri. Ilutulestiku müratase on sageli aga üle 150 detsibelli. 

Sellest tulenevalt on näiteks Tallinna Rohelised saatnud linnavalitsusele oma ettepaneku asendada ilutulestik lasershow või valguslahendustega. 

Lemmikloomadele võib stressi tekitada ka see, kui kõrvalkorterist tuleb vali muusika või remondimüra (puurimine, saagimine, kopsimine jms). 

Tabel 1 Müraallikad ning nende mõju

Looduse hääled detsibellides

15. juuli 2019

Kas oled mõelnud, milline on looduse hääl detsibellides? Loodus võib olla vahel üllatavalt mürarikas.

Müra kui fenomeni võib võrrelda radioaktiivsusega, kirjutab Urve Vilk Bioneer.ee-s. Nii radioaktiivsuse kui müra puhul on olemas teatav looduslik foon. Müra puhul on looduslik foon kõige väiksem rabades. Märksa helirikkamad on avamaastikud, kus müra tekitab tuul. Metsades on heli allikaks puude kohin ning linnulaul. Kõige mürarikkam looduslik foon on mererandades, kus lainete murdumine võib helitugevuselt ületada inimese hääleulatuse.

Paikselt elav inimene harjub loodusliku müratasemega. On tehtud katseid, kus inimene on paigutatud absoluutse helikindlusega ruumi, kuid katsealune on peatselt avaldanud soovi katse lõpetada, kuna tunneb end ebamugavalt.

Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB). Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Mitte kogu müra pole inimese poolt tekitatud. Näiteks naerukajakas võib karjuda 100dB tugevusega. Piksemürin võib ajutiselt ulatuda isegi 130dB-ni ja enamgi. Kõige kõvema häälega loom on sinivaal – 188dB, mis on kuuldav 850km kaugusele. Kõige tugevamaks müraks loetakse Krakatau vulkaani purset.  

• Lehtede sahin vaikse ilmaga – 0…10 dB
• Kella tiksumine – 20 dB
• Sosin – 20..30 dB (kuuldav 1 meetri kaugusel)
• Vihm – 50dB 
• Tavaline kõne – 60-65 dB
• Elektripardel – 60dB 
• Keskmise tihedusega liiklus – 70 dB
• Koera haukumine – 70-90dB 
• Uksekell, telefonihelin- 80dB  
• Rongi liikumine – 80 dB
• Veoauto – 85dB 
• Karjumine – 90dB 
• Muruniiduk – 96dB
• Mootorratas – 95-110dB
• Mootorsaag – 100…120 dB
• Püssilask õhku – 110dB 
• Müristamine – 100…120 dB
• Rockkontsert – 120-130 dB
• Lennukimootor, raketi startimine – 140…190 dB

Tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra).

Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Samas on tõestatud, et tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Loe müra mõjust inimese tervisele siit. 

Kui vajad abi oma kodu või töökoha mürataseme vähendamisel, siis jäta meile oma kontaktid ja võtame Sinuga ühendust!

Põnevad faktid loomariigist – kellel on kõige teravam kuulmine?

4. juuli 2019

Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Mitte kogu müra pole inimese poolt tekitatud. Näiteks naerukajakas võib karjuda 100dB tugevusega. Piksemürin võib ajutiselt ulatuda isegi 130dB-ni ja enamgi. Kõige kõvema häälega loom on sinivaal – 188dB, mis on kuuldav 850km kaugusele. Kõige tugevamaks müraks loetakse Krakatau vulkaani purset. Kuid milline loom suudab erinevaid helisid kõige paremini kuulda? Loe edasi ja saad teada.

See, mida me kuuleme helina, on tegelikult õhus, vees või tahkes keskkonnas toimuv võnkumine. Kui lained jõuavad mingi membraanini, näiteks kõrva trummikileni, hakkab see ka kaasa vibreerima, ärritades kuulmisretseptoreid, mille kaudu teade jõuab meie ajju. Aju mõistab võnkumist heli või mürana. 

Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kõige sarnasemalt kuuleb inimesega heli ritsikas, kõige teravama kuulmisega on aga hoopis vahaleedik.

Ritsikas

Inimeste kõrvad suudavad kompleksseid helisid mehaanilisteks võngeteks muuta, et aju neid töödelda saaks. Nagu selgub, on samasugused kõrvad ka ritsikatel. 2012. aastal ajakirjas Science avaldatud artiklis tõdetakse, et ritsikate kõrvad on inimese omale väga sarnased – neil on trummiõõs, hoovakeste süsteem võngete võimendamiseks ning vedelikuga täidetud õõs, kus sensoorsed rakud info närvisüsteemile üle annavad. Ritsikate kõrvad on inimeste omadest küll pisut lihtsama ehitusega, kuid nad kuulevad palju paremini kui inimesed.

Vahaleedik

Vahaleedik kuuleb teadaolevalt kõrgema sagedusega helisid kui ükski teine loomariigi esindaja. Ometi on tema nööpnõelapeasuurused kuulmiselundid väga lihtsa ehitusega. Vahaleediku kuulmisvõimet on aastaid uuritud. Hiljaaegu testisid Šotimaa Strathclyde’i ülikooli teadlased vahaleediku kuulmist väga erineva sagedusega helidega. Nad mõõtsid tema kuulmiselundite membraanide vibratsiooni ja jälgisid kuulmisnärvide erutust. Membraanid reageerisid isegi helidele sagedusega 300 000 hertsi. Võrdluseks olgu öeldud, et selle heli sageduseks, mida nahkhiired kajalokatsiooniks kasutavad, on mõõdetud kuni 212 000 hertsi, delfiinide ülemine kuulmispiir on 160 000 hertsi ja inimese oma 20 000 hertsi.

Ööliblikate kuulmist peetakse üldse maailma parimaks, sest see ületab isegi nahkhiirte kuulmist, võimaldades neil nii nahkhiirte rünnakute eest põgeneda. Teadlased sooviksid vahaleediku terava kuulmise saladust rakendada tehnika vallas: „Et teha paremaid ja väiksemaid mikrofone,” ütleb dr James Windmill Strathclyde’i ülikoolist. „Neid võiks kasutada väga erinevates seadmetes, näiteks mobiiltelefonides ja kuuldeaparaatides.”

Tuvi

Tuvid kuulevad infrahelisid – helisid, mis on inimkõrva jaoks liiga madalad. Keskmiselt suudab tuvi kuulda nii madalat heli nagu 0.5 Hz, mis võimaldab neil tuvastada lähenevaid torme, maavärinaid ja isegi vulkaane. Tuvidel on erakordne kuulmisvõime ning navigatsioonioskused, mis teevad temast maailma kõige parema navigaatori.

Nahkhiired

Nahkhiired kasutavad pimedas orienteerumiseks kajalokatsiooni. Seda pole inimkõrvaga võimalik kuulda. Seda selle pärast, et nahkhiirte poolt kajalokatsioonil kasutatavad helisagedused on meie kõrva jaoks liiga kõrged – ultraheli. Selleks, et lendavaid nahkhiiri siiski kuulda ja neid pimedatel öödel hõlpsamini leida on leiutatud nahkhiiredetektorid. Saaki püüab pruun-suurkõrv nii õhust kui puulehtedelt. Näiteks suudab ta leida ja kinni püüda puulehe peal istuva ööliblika. Selleks „hõljub“ ta aeglaselt ümber puuvõrade ja kasutab putukate leidmiseks, lisaks kajalokatsioonile, ka oma suurepärast kuulmis- (selleks tal nii suured kõrvad ongi) ning nägemismeelt.

Kassid
Kasside kuulmine on imetajate seas üks tundlikumaid, olles kõige teravam vahemikus 500 Hz-32 kHz. Ka kassi liigutatavad väliskõrvad (pinnae) mõjutavad tema kuulmist võimendades helisid ning aidates kassil aru saada, millisest suunast täpselt heli tuleb.

Kui vajad abi oma kodu või töökoha vaiksemaks muutmisel, siis kirjuta meile! SCW eksperdid võtavad iga müramure kontrolli alla!

Just need taimed vähendavad ruumides müra!

3. juuli 2019

Kas teadsid, et taimed ei ole ainult suurepärased õhupuhastajad, vaid ka head mürasummutajad?

Tänapäeval veedavad inimesed üha rohkem aega siseruumides ja mida tehislikumaks meie elukeskond muutub, seda enam vajame enda ümber elavaid taimi. Nii kodus kui töökohal on meie ümber pidevalt mitmesuguseid helisid, mis meid väsitavad ja stressi tekitavad, nagu näiteks konditsioneer, kontoritehnika, kolleegide jutuvada, köögimasinad või akna tagant kostuv liiklusmüra. 

Paljud inimesed alahindavad toalilli, pidades neid vaid toakaunistuseks, teadmata, et paljud neist on ka kasulikud ravimtaimed ja mikrokliima parandajad. Töökohtades saab taimi kasutada vaheseinte asemel ruumi liigendamiseks, taimed muudavad toa õhulisemaks ja nii saab vältida teravatest nurkadest lenduvaid “mürginooli”. Toalilled vähendavad kodutehnika ja sünteetiliste ainete halba mõju ruumis, puhastades enda ümbrust mürkainetest, loovad mõnusa keskkonna ja kaitsevad ruumi halbade mõjude eest.

Uuringud on näidanud, et toalilled aitavad arendada ka loomingulisi võimeid, mõjuvad hästi südamele ja veresoonkonnale ning füüsilisele, psüühilisele ja inimese energeetilisele seisundile üldiselt.

Parimad mürasummutajad

Taimed suudavad oma lehestikuga mürataset leevendada kolmel eri moel: heli kõrvale juhtides, heli endasse imades ning heli murdes. Mida laiemalehelisem on taim, seda suurem on tema võime endasse heli neelata. Taimede kasutamine kodus või tööl on hea viis luua hubasem ja õdusam keskkond endale ja end ümbritsevatele inimestele.

Järgnevalt on välja toodud kolm üsnagi tuntud toataime, mil on siseruumides eriti hea võime heli summutada: tõlvlehik (Spathiphyllum), kummi-viigipuu (ficus elastica) ja bensoe-viigipuu (ficus benjamina).

Kuulub võhaliste sugukonda ning kasvab looduses Lõuna-Ameerikas. Müügil erineva suurusega, alates minist ja lõpetades rohkem kui meetri kõrguste taimedega. Lehestik on tumeroheline ja lopsakas. Suhteliselt vähenõudlik, ent kuna kasvab looduses vihmametsades, meeldib talle soojus (20-25 kraadi) ja niiskus. Talvel võib olla ka natuke jahedamas ruumis, kuid mitte alla 16-kraadi (lehed kaotavad läike ja kasv pidurdub). Vältida tuuletõmbust ja talvel aknalaual hoidmist. Eelistab poolvarjuslit kasvukohta. Vähendab ka õhusaastet siseruumides, puhastades õhku. 

11 tõsiasja, mida igaüks müra kahjulikkuse kohta teadma peaks!

2. juuli 2019

Kas ka Sind ähvardab pideva müra tõttu infarktioht?

Mürarikas töökeskkond, muruniidukiga naaber, pidevalt haukuvad koerad, vali muusika kõrvalmaja aiapeolt või lähedal asuvast kontserdipaigast, kodulähedane kardirada või motokross või talu lähedal olev kaitseliidu õppekeskus – kõik see häiriv müra on paljudele meist tuttav. Segavad helid ei ole aga lihtsalt häirivad, vaid on teaduslikult tõestatud, et pikaajaline mürarikkas keskkonnas viibimine hakkab teatud tasemel inimese tervist kahjustama. Negatiivne mõju on nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ning müra pärsib ka laste võimet tulemuslikult õppida.

Ajakiri Independent kirjutab, et mürareostus on saamas maailmas tõsiseks probleemiks, millel on negatiivne mõju meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks. Inimene võib olla müraga harjunud, ning ei tunneta seda igapäevaselt, aga mõju on sellegipoolest olemas – öine müra tõstab vere kolesteroolitaset ning on üks kaastegur infarkti tekkel.

Järgnevalt on välja toodu 11 tähtsat fakti, mida iga inimene müra negatiivse mõju kohta teadma peaks. 

1. Müra mõju inimesele oleneb nii müra tugevusest, kestvusest kui ka müra koostisest

Teaduslikult on müra heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra võib olla nii püsiva kui muutuva tasemega. Teisalt on müra aga igasugune heli, mis meid häirib või meie tervisele halba mõju avaldab. Müra ei pruugi tingimata olla vali – ka vaikne hääl võib mõjuda mürana, kui see käib meile närvidele. Samas aga kujutab kõva muusika endast müra isegi siis, kui see meile meeldib. Põhjus on selles, et liiga vali muusika võib kahjustada kuulmist.

• Müra tugevus – Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB), kusjuures tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra). On tõestatud, et tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta.
• Müra koostis – Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab neid kergesti ärrituvaks ja rahutuks. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne.) võnguvad sagedustega 3 – 12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Hiljutised väga kõrge sagedusega ultraheli (mida me teadlikult ei kuule) uuringud näitavad, et tänapäeva on inimkond on palju rohkem ultrahelide mõjusfääris kui varasemalt ning paljud seostavad oma iiveldust, peavalusid ja uimasust just liigse ultraheliga. Teadlased leiavad, et seda seost peaks tõepoolest rohkem uurima. Mõnikord kuulevad inimesed ka seletamatut müra ning on selge, et ka see põhjustab inimestes ärevust ja ebamugavust. 

• Müra kestvus – Peale müra intensiivsuse tuleb jälgida ka seda, kui kaua me selle mõju all viibime, selgitab Tartu Ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu. Kolme detsibelli “seadus” lubab 85 dB mõjusfääris ilma kõrvaklappideta olla 8 tundi, 88 dB müras 4 tundi, 91 dB müras 2 tundi jne. Nii et 100 dB müratugevusega rokk-kontserdil tohiks viibida vaid 15 minutit, muidu võivad kõrvad pärast vilistama hakata. intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekib krooniline nürikuulmus ja tugev heli tekitab äge kõrvakahjustus. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemisega kaasneb sageli kõrvakohin (tinnitus).

Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida:

• 85 dB – 8 tundi
• 88 dB – 4 tundi
• 91 dB – 2 tundi
• 94 dB – 1 tund
• 97 dB – 30 minutit
• 100 dB – 15 minutit
• 103 dB – 7 minutit
• 106 dB- 3 minutit
• 109 dB – 1,5 minutit

2. Müra talutakse erineval määral.

Küllap oled märganud, et mõnda inimest häirib juba väikseimgi krõps, teise kõrval aga võib kas või püssi lasta, ilma et see teda segaks. Kindlasti on lapsed tundlikumad kui täiskasvanud. Samuti harjuvad mõned inimesed müraga paremini. Tuttav müra ei pruugi tingimata igaühte häirida, samas ei pruugi kõik inimesed ka tuttava müraga kunagi harjuda. Näiteks Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Hans Orro tutvustas tegevväelaste seas läbi viidud veebiuuringut, millest osales ühtekokku 790 vastajat. Uuringu andmeil pole ka ligi viiendik tegevteenistujatest rahul oma töökeskkonnas valitseva müratasemega. Kuigi müra, mis tuleneb kaitseväes juba selle eripärast, peaks olema etteteada tegur, ärritab see tegevteenistujaid ikkagi. “Kui me õhuväelaste juures mõõtsime uuringu jaoks müra, siis tehti just madallende üle kontorihoonete ja kes on vene ajal Haapsalus või Tartus elanud, mäletab hästi, mis tunne see on kui sõjaväelennukid üle majade lendavad,” tõi Orro paralleeli. 

Kõrgenenud tundlikkust helide suhtes nimetatakse hüperakuusiaks. Selle all kannatavatele inimestele teevad haiget isegi sellised helid, mis on teiste meelest talutavad või tavalised. Üldiselt tekitab müra valu alles siis, kui selle tugevus ulatub 120 detsibellini. Hüperakuusia korral võib inimese valulävi piirduda 80 detsibelliga.

Mõnikord kuulevad inimesed ka seletamatut müra ning on selge, et ka see põhjustab inimestes ärevust ja ebamugavust. Hiljutised väga kõrge sagedusega ultraheli (mida teadlikult me ei kuule) uuringud näitavad, et tänapäeva on inimkond on palju rohkem ultrahelide mõjusfääris kui varasemalt. Teadlased on välja toonud, et peaks rohkem uurima, kuidas on iiveldus, peavalud ja uimasus seotud ultraheliga.

3. Müra segab õppimist

Kuna müra takistab kuulmist ja keskendumist, on müra­rikkas keskkonnas kindlasti raskem uusi teadmisi omandada. See on üks põhjus, miks näiteks mõne keerulise võrrandi koostamine lärmakas klassiruumis kuidagi selgeks ei saa. USA teadlaste sõnul õpivad koolieelikud lugema seda kiiremini, mida vaiksemas ümbruses nad harjutavad.

Õppimist võib segada ka mujalt pärinev müra – aastal 2006 avaldatud uuringus võrreldi 9–10 aasta vanuseid Euroopa lapsi, kellest osa käis koolis mõne lennujaama lähedal. Tulemused tõestasid, et taustamüra avaldas mõju funktsionaalsele lugemisoskusele ehk müra sees kasvanud lapsed said loetud tekstist halvemini aru. Umbes 20 erinevat uuringut on leidnud, et nii liiklusmüra kui lennukimüra mõjutavad laste lugemaõppimisvõimekust ja pikaajalist mälu. Eriti lennukimüra oli seostatav kehvemate lugemisest arusaamise ja mäluga.
Queen Mary University of Londoni psühhiaatri professor Stephen Stansfeld toob välja, et Inglismaal nihkus lugema hakkamise vanus kahe kuu võrra hilisemaks pärast lennukimüra 5 detsibellilist müratõusu. Pole ka täpselt teada, miks müra laste õppimist mõjutab. Võib olla, et laps lihtsalt ei kuule õpetajat, kui väljas on liigne liiklusmüra või lennumüra. Aga võib ka olla, et õpilaste tähelepanu aheneb müra korral nii kitsaks, et nad lülitavad välja nii soovimatu müra kui ka õpetaja kasuliku jutu. Uuringud on välja toonud, et müra mõjutab kõiki lapsi – nii loomulikult võimekaid kui vähem võimekamaid. 

4. Müra segab töötamist

Paljud meist töötavad märksa tõhusamalt siis, kui nad saavad seda teha vaikselt ja omaette, paraku aga on tänapäeva kontorites eraldi kabinet pigem luksus. Mõtlemist ja süvenemist nõudvates ametites mõjub taustamüra kindlasti häirivalt. Isegi kui sa seda otseselt ei märka, võib töökaaslaste jutukõmin sinu töö tõhusust kuni 50% võrra vähendada.

Teisalt oleneb müra mõju töö ise­loomust. Rutiinset ja üksluist tööd tegevad inimesed sageli lausa eelistavad kuulata midagi taustaks, sest see muudab neid erksamaks ja isegi efektiivsemaks.

5. Müra saab peita teise müraga.

Konditsioneeri või ventilaatori tasasest suminast või vaikse podisemise peale keeratud raadiost võib olla abi näiteks jutumüra summutamisel. Et ennast ümbritseva maailma müra eest peita, kasutavad paljud meist muusikat, aga katsetada võib ka nutitelefonidele loodud tasuta rakendust Study, mis pakub 45 minuti pikkuseid linnulaulusessioone.

Kui sa pead tihti sõitma rongi või lennukiga ning soovid sel ajal lugeda või tööd teha, aga mitte muusikat kuulata, võiksid hankida spetsiaalsed müra summutavad kõrvaklapid. Need töötavad nii, et mõõdavad ümbritsevat müra ja tekitavad vastupidise helivälja, mis peaaegu nullib välise müra. Paraku pole summutavatest kõrvaklappidest abi äkiliste helide, näiteks koera haukumise puhul, ja kindlasti ei tohiks neid kasutada tänaval kõndides ega ühtegi sõidukit juhtides.

6. Müra kahjustab kuulmist

Müra mõju inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes. Intensiivse müra puhul tekib krooniline nürikuulmine. Seda võib täheldada vanade inimeste puhul, kellega tuleb rääkida kõrgendatud hääletoonil. Kuid ka kõrvaklappe kandvad noored on hädaohus. Pidev otse kõrvadesse suunatud helivoog tekitab kurtumust. Üle 135 detsibelli ulatuv vali ja äkiline heli, näiteks kahuripauk või ilma kõrvaklappideta sooritatud laskeharjutused, võivad kuulmisvõimele ränga hoobi anda.

Kuulmist võib kahjustada ka see, kui viibime pikemat aega rohkem kui 85 detsibelli tasemega müra mõju all. Sellisel juhul tekib kahjustus tasapisi, paljude aastate vältel. Kuulmiskaotust võivad põhjustada või tugevdada ka kemikaalid. Teadaolevad ototoksilised ehk sisekõrvale mürgised ained on muu hulgas lahustid, metallid, narkootikumid ja hapnikku välistavad ained. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselu ndite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks.

7. Müra võib rikkuda hääleaparaati.

Et ennast mürarikkas keskkonnas kuuldavaks teha, kipume tihti häält tõstma. Kui aga räägime pidevalt tavalisest valjemini, riskime sellega, et meie hääle­paelad satuvad ülekoormuse alla ning nendesse tekivad sidekoelised sõlmekesed, mis ei lase häälepaeltel sulguda. Halvimal juhul võib selline olukord hääle pöördumatult kähisema panna.

Sellised häälehäired ohustavad eriti õpetajaid, treenereid, sõjaväelasi, baari- ja klubitöötajaid jne. Sosistamine pole lahendus, sest see koormab häälepaelu veelgi rohkem. Lahendus on anda häälele puhkust vaikses ümbruses.

7. Müra nõrgestab südant.

Pikaajaline müra mõju all viibimine suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Näiteks liiklus­müra on seostatud südame isheemia­tõvega. Mürale reageerides eritab meie organism stressihormoone, kiirendab pulssi ja põhjustab vererõhu tõusu. Krooniline mürastress võib põhjustada südamelihaskoe pikaajalist hapnikupuudust, valu rinnas ja isegi infarkti.

Dotsent Eda Merisalu sõnul võib ootamatu tugev heli südame päriliku pika QT sündroomiga inimesel põhjustada rütmihäireid, vatsakeste fibrillatsiooni ja äkksurma. Ameerikas sureb sel põhjusel ligi 3000 noort inimest aastas. Ka professor Stansfeld kirjutab, et mürareostus tõstab stressi taset kehas ja viib nii füüsilisele ärritusseisundile, nagu kõrge vererõhk või südamerütmi häired, samtui stress muudab organismi happelisemaks ning liigne happelisus tekitab põletikke. See omakord viib südameveresoonkonna haiguste riski kasvuni nagu kõrge vererõhk, vere glükoosi sisaldus, vere rasva sisaldus ja ülekaalulisus. See omakorda tõstab inimese vererõhku ja arteroskleroosi ohtu ja lõpuks viib mõne inimese puhul tõsiste tagajärgedeni nagu südamerabandus ja insult. 

9. Müra häirib und.

Uuringud on näidanud, et eriti kahjulik on öine müra, mis nõrgendab une kvaliteeti ja lühendab seda. Unehäireid esineb sagedamini nendes piirkondades, kus müra ulatub öösiti üle 55 detsibelli. Maailma Tervise­organisatsiooni andmetel mõjutab öine liiklusmüra Euroopa Liidus peaaegu iga kolmandat inimest. Iga viies eurooplane elab piirkonnas, mille öine müratase võib nende tervist märgatavalt kahjustada. Müra mõjutab magamise ajal meie hingamist, keha liigutusi, südamerütmi ja seda, millal me üles ärkame (lõhub loomulikke unefaase). Uuringud näitavad ka, et müra mõjutab rohkem vanemaid inimesi ja lapsi, aga ka neid, kes töötavad vahetustega või kel on tervis nagunii halb. 

Just selleks, et inimesed mürast puhata saaksid, reguleeritakse seadusega öörahu korda. Alates 1. juulist 2014 kestab ametlik öörahu tööpäeviti kella 22–6 ning reedeti ja laupäeviti kella 24–7. Need piirangud ei kehti jaani- ega uusaastaööl ega ka vabariigi aastapäeval.

10. Müra kahjustab vaimset tervist

Otse öeldes ajab müra meid tihti lihtsalt närvi. Kõik, kes ei ela üksildases metsatalus, on küllap pahandanud selle üle, kui kõrvalmaja lapsed akna all liiga lärmakalt mängivad või naabri juures peetav pidu üle kesköö venides aina valjemaid tuure võtab. Isegi kui me seda täpselt ei teadvusta, käsitleme häirivat müra enda privaatsuse rikkumisena, mis võib tekitada unetust, ärevushäireid, viha ja isegi hirmu.

Nagu öeldud, sõltub iga inimese tundlikkusest see, millisel määral ta müral end häirida laseb. Eda Merisalu kinnitab, et halvimal juhul võib liigne müra põhjustada stressi, kurnatust, peavalusid, järske meeleolumuutusi ja iiveldustunnet. Samuti võib müra suurendada teiste stressitekitajate mõju. Professor Stansfeld toob ka välja, et mürarikas keskkond mõjub eriti raskelt mingit vaimset haigust põdevatele inimestele, kelle haiguskulg võib tõsiselt raskeneda. 

11. Müra mõjutab ka loodust

Mürasaaste mõjutab ka loomi ja linde. Näiteks nahkhiirtel takistab see orienteerumist. Rasvatihased on hakanud kasutama mürarikastes piirkondades kõrgemaid helisagedusi, et üksteise säutsumist üldse kuulda. Paljudel liikidel takistab müra innaaegadel üksteisega kohtumist – loomade häälitsused ei kostu mürast üle.

Euroopa Liidu poolt välja antud müradirektiiv soovitab tegutseda kolmes valdkonnas: vähendada sõidukimüra, vähendada linnasisest müra (omavalitsustel on võimalik linnu planeerida niimoodi, et transport suunatakse elurajoonidest välja, ehitatakse helibarjääre ja tööstusettevõtted koondatakse tööstusparkidesse) ja ehitada hooned mürakindlamad.

Põhjalikumalt võid müra negatiivsest mõjust inimorganismile lugeda siit ja siit 

Kui ka sinu töökohas või elupaigas on häirivat müra, siis ära lase sel enam oma tervist rikkuda!

Jäta meile oma kontaktid ja leiame üheskoos müramurele parima lahenduse. Tervis on Sinu kõige kallim vara.